Jumal on taganud, et tõde Jumala kohta on mõistetav kõigile
Ta lastele, hoolimata nende haridustasemest või intellektuaalsetest
võimetest.
Lapsevanemaid jahmatab sageli, millise vastuse nende lapsed annavad täiskasvanute
küsimustele. Ühel õhtul, kui me naisega ära olime, äratas
meie lapsehoidjas huvi palve, mida ta kuulis meie lapsi ütlemas, ja ta
küsis neilt: „Mis vahet on teie ja minu usul?" „Mis vahet
on teie ja minu usul?" Meie vanem tütar, kes on kaheksa-aastane, vastas
viivitamatult: „See on peaaegu sama, ainult et meie õpime teist
palju rohkem!" Soovimata oma hoidjat solvata, tahtis mu väike tütar
vaid omal moel välja tuua seda, kui tähtsaks peavad viimse aja pühad
teadmiste otsimist.
Joseph Smith kuulutas: „Teadmatuses oleval inimesel on võimatu
saada päästetud" (ÕL 131:6). Ta lisas: „Teadmise
põhimõte on pääsemise põhimõte ...; ja
igaüks, kes ei omanda piisavalt teadmisi, et saada päästetud,
mõistetakse hukka (Kiriku ajalugu 5. kd, lk 387). Need teadmised põhinevad
Jumala ja Jeesuse Kristuse loomuse ning nende tehtud päästmisplaani
mõistmisel, et võimaldada meil naasta nende juurde. "Aga
see on igavene elu, et nad tunneksid sind, ainust tõelist Jumalat ja
Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud" (Johannese 17:3)
Inimesed tõlgendavad teadmiste põhimõtet sageli valesti.
„Jumala hiilgus on arukus" (ÕL 93:36). See ületab kõik,
mida me oma intellektuaalsete võimete juures mõista suudame. Inimesed,
kes püüavad leida Jumalat, arvavad vahel, et peavad otsima Teda intellektuaalselt
keerukatest käsitustest.
Ometi on meie Taevane Isa meie jaoks alati olemas. Ta teeb end meile arusaadavaks.
„Kui Ta ilmub väikesele lapsele, kohandab Ta end lapse kõnepruugi
ja mõistmisvõimega" (tsitaat Joseph Smithilt, "Kiriku
ajalugu" 3. kd, lk 392).
Jumal oleks tõepoolest ebaõiglane, kui evangeelium oleks kättesaadav
vaid haritlastele. Jumal on oma headuses taganud, et tõde Jumala kohta
on mõistetav kõigile Ta lastele, hoolimata nende haridustasemest
või intellektuaalsetest võimetest.
Tegelikult tunnistab tõsiasi, et mingi põhimõte on lapselegi
mõistetav, vaid selle põhimõtte tugevusest. President John
Taylor on öelnud: „Inimese tõeline arukus väljendub selles,
kui ta võtab iseenesest mõistatusliku ja tähtsa teema ning
seletab selle lahti ja lihtsustab seda nii, et see oleks lapsele mõistetav."
(Discourse. - Deseret News¸30. september 1857, lk 238.) Mõju kahandamise
asemel võimaldavad selgus ja lihtsus Pühal Vaimul tunnistada inimsüdamele
veelgi kindlamalt.
Oma maise teenimistöö ajal kõrvutas Jeesus pidevalt oma õpetuste
lihtsust ja ehtsust variseride ja teiste kirjatundjate keeruka mõtlemisega.
Nad püüdsid ikka ja jälle Teda keerukate küsimustega proovile
panna, kuid Tema vastused olid alati kristallselged ja oma lihtsuse poolest
lapsepärased.
Ühel päeval esitasid Jeesuse jüngrid Talle järgmise küsimuse:
„Kes on küll suurim taevariigis?" „Kes on küll suurim
taevariigis?"
Jeesus kutsus lapsukese enese juure, asetas tema nende keskele ja ütles:
„Tõesti ma ütlen teile, kui te ei pöördu ega saa
kui lapsukesed, ei saa te mitte taevariiki!
Kes nüüd iseennast alandab nagu see lapsuke, on suurem Taevariigis"
(Matteuse 18: 1--4).
Kord ütles Jeesus jälle: „Mina tänan sind, Isa, taeva ja
maa Issand, et sa oled tarkade ja mõistlike eest selle pannud varjule
ja oled selle ilmutanud väetimaile!"
Piiblit on ilmselt püütud tõlgendada ja selle üle filosofeerida
rohkem kui ühegi teise raamatu üle. Ometi võib laps, kes seda
raamatut esimest korda loeb, mõista selle õpetust sama palju või
rohkemgi veel kui enamik neist kirjatundjatest. Päästja õpetused
on kohandatavad kõigile. Kaheksa-aastane laps mõistab piisavalt,
et astuda ristimisvette ja sõlmida leping Jumalaga sellest täiel
määral aru saades.
Mida mõistab üks laps Jeesuse ristimislugu lugedes? Jeesuse ristis
Jordani jões Ristija Johannes. Püha Vaim laskus Tema peale „ihulikul
kujul alla nagu tuvi". Kuuldi häält: „Sina oled mu armas
Poeg, sinust on mul hea meel!" (Luuka 3:21-22). Laps saab siit selge pildi
Jumaluse kohta: et nad on kolm eraldiseisvat, täiesti ühel meelel
olevat isikut - Isa Jumal, Tema Poeg Jeesus Kristus ja Püha Vaim.
Lihtsuse ja selguse põhimõtte hülgamine on olnud mitme,
nii üleüldise kui isikliku ususttaganemise lähtekohaks. Mormoni
Raamatus laitis prohvet Jaakob neid endisaegseid inimesi, kes „põlgasid
selguse sõnu ja tapsid prohvetid ja otsisid asju, mida nad ei võinud
mõista. Mistõttu, nende pimestatuse pärast, milline pimestatus
tuli märgist mööda vaatamisest, peavad nad tingimata langema,
sest Jumal on nendelt ära võtnud oma selguse ja andnud neile palju
asju, mida nad ei või mõista, sellepärast et nad soovisid
seda."
Mõnikord võib meil tekkida kiusatus mõelda: "See
on liiga lihtne," nagu juhtus Süüria väepealiku Naamaniga,
kes uhkusest takistatuna kõhkles, kas võtta kuulda Eliisa nõuannet,
mis oli tema meelest liiga lihtne, et tema pidalitõbe välja ravida.
Tema teenijad aitasid tal seda eksimust märgata:
„Kui prohvet oleks nõudnud sinult midagi suurt, kas sa siis oleksid
jätnud tegemata? Saati siis sa saad puhtaks!"
Siis ta läks alla ja kastis ennast seitse korda Jordanisse, jumalamehe
sõna peale: tema ihu paranes pisikese poisi ihu sarnaseks ja ta sai puhtaks"
(2. Kuningate 5:13-14).
Tema puhastumine polnud üksnes füüsiline: ka tema vaimne ihu
sai puhtaks, kui ta alandlikult selle imelise õpetusega nõustus.
Väikestel lastel on suurepärane kalduvus õppida. Nad usaldavad
oma õpetajat täielikult, nende vaim on puhas ja alandlikkus suur
- teisisõnu on neil samad omadused, mis avavad ukse Pühale Vaimule,
kes on kanaliks, mille kaudu me võime saada teadmisi vaimsetest asjadest.
Paulus kirjutas korintlastele: „Samuti ei tea ükski, mis on Jumalas,
kui aga Jumala Vaim"
Ja ta lisas: „Aga maine inimene ei võta seda vastu, mis on Jumala
Vaimust; sest see on temale jõledus ja ta ei või sellest aru saada,
seepärast et seda tuleb ära mõista vaimselt."
Me teame, et lihalik ehk maine inimene on „Jumala vaenlane ... välja
arvatud, kui ta alistub Püha Vaimu kutsele." Selleks peab ta saama
„lapse sarnaseks, alistuvaks, tasaseks, alandlikuks, kannatlikuks, täis
armastust, tahtlikuks alluda kõigile asjadele, mida Issand näeb
sobivaks talle määrata, just nagu laps allub oma isale" (Moosia
3:19).
Oma filosoofilises lühiloos „Väike Prints" kirjeldab Antoine
de Saint-Exupéry ühe väikese poisi hämmeldust, kes avastab
roosiaia ja tajub, et lill, mille eest ta on sellise armastusega hoolitsenud,
polegi ainulaadne, vaid on väga tavaline. Siis aga jõuab ta äratundmiseni,
et tema lille ei muuda ainulaadseks mitte välimus, vaid aeg ja armastus,
mida ta on pühendanud lille eest hoolitsemisele. Ta ütleb:
"Inimesed ... kasvatavad samas aias viit tuhandet roosi ning nad ei leia
sellest seda, mida nad otsivad…
Ning ometi leidub see, mida nad otsivad ühes ainsas roosis või
natukeses vees…
Kuid silmad on ju pimedad. Tuleb vaadata südamega" (lk 79).
Samuti ei sõltu ka meie teadmine Jumalast kogutud informatsiooni hulgast.
Lõppude lõpuks võib kõik teadmised evangeeliumist,
mis meie päästmise seisukohalt tähtsust omavad, kokku võtta
mõne õpetusse puutuva punkti, põhimõtte ja olulise
käsuga, mis on juba kirjas misjonäride õpetustes, mida me kuuleme
enne ristimist. Vastupidiselt sellele seisneb aga Jumala tundmine oma südame
avamises, mõistmaks neid väheseid peamisi õpetusse puutuvaid
punkte vaimselt ja saamaks nende kohta põletava tunnistuse. Jumala tundmine
tähendab tunnistust Tema olemasolust ja tunnet südames, et Ta meid
armastab. See tähendab Jeesuse Kristuse omaksvõtmist Päästjana
ja tulihingelist soovi järgida Tema eeskuju. Jumalat ja ligimesi teenides
tunnistame me Kristusest ja võimaldame meie ümberolijatel Teda paremini
tundma õppida.
Need põhimõtted leiavad reaalset rakendust õpetuses, mida
edastatakse meie kogudustes. Teie jaoks, Kiriku õpetajad, on teie õpetuste
põhieesmärgiks südamete usule pööramine. Õpetuse
kvaliteeti ei saa mõõta uue teabe hulgaga, mida te oma õpilastele
esitate. Selle taga on teie suutlikkus kutsuda kohale Vaim ja ajendada oma õpilasi
millekski kohustuma. Nende vaimsed teadmised suurenevad, kui nad rakendavad
usku ja ettekantud õpetused kasutusele võtavad.
Ma palvetan, et me teaksime, kuidas avada oma südant nagu väike laps
ning leida rõõmu Jumala sõna kuulmisest ja ellurakendamisest
kõiges selle lihtsuse väes. Ma tunnistan, et seda tehes, saame me
teada Jumala „saladusi ja rahutoovaid asju - seda, mis toob rõõmu,
seda, mis toob igavese elu" (ÕL 42:61). Jeesuse Kristuse nimel,
aamen.
Previous
